Duv riektá nasjonála unneplågogiellaj

Gájkka fábmudagá Svierigin hähttuji juohket diedov dimna nasjonála unneplågojda sijá gielalasj riektájs, ja aj jiddisch- ja románahoallijda.

Dán tevsta baktu dån oattjo diehtet makkir gielalasj riektá dujna li ja makkir ádnomusájt dån máhtá gájbbedit duv gieldas ja ietjá fábmudagájs.

Degu nasjonála unneplåhkuj riekkniduvvi juvda, romera, sáme, svieriksuobmelattja ja durnosvákkega. Nasjonála unneplågogiela li suobma, jiddisch, meänkieli, romána (romani chib) ja sámegiella.

1 biejvve ådåjakmáno 2010 bådij láhka nasjonála unneplågojda ja unneplågogielajda (SFS 2009:724 External link., webbabielle dáro) ja ådåjakmáno 2019 ådåstuhteduváj láhka nåv at riektá ja ádnomusá nanniduvvin. Dimna gielda hähttuji tsieggit ulmmelijt ja njuolgadusájt sijá unneplågopolitijka bargguj. Giellda aj galggá dållat tjårggå ja njuolgga aktavuodav dujna gut gullu soames nasjonála unneplåhkuj vaj vaddet javllamusáv gatjálvisájda ja märrádusájda ma gulluji dunji degu unneplågo vuojnos.

Dimna nasjonála unneplågogiela galggi suoddjiduvvat ja doarjoduvvat

Giellaláhka (SFS 2009:600 External link., webbabielle dárruj) tjielggi vaj nasjonála unneplågogiela galggi suoddjiduvvat ja doarjoduvvat. Dat sisadná degu dal at sebrudak galggá bärrájgåhtset at dån gut gullu nasjonála unneplåhkuj galga oadtjot oahppat, åvddånahttet ja adnet duv unneplågogielav.

Fábmudagá galggi juohket diedojt duv riektájs, berustahtek makkir nasjonála unneplågo gielav dån håla ja gånnå ájn åro Svierigin.

Riektá iednegielåhpadussaj

Dån gut gullu dajda soames nasjonála unneplågojda ja aná mánájt skåvlån máhttá dat årrot ájnas diehtet vaj duv m´nán la sierra nanos riektá iednegielåhpadussaj. Duv mánná adná riektáv oadtjot iednegielåhpadusáv suv unneplågogiellaj juska ij árggabiejve ij håladuvá ruopton. Duv mánná ij ga dárbaha adnet máhtov giellaj åvdåtjis vaj oadtjot iednegielåhpadusáv.

Skåvlå hähttu gárvedit iednegielåhpadusáv nasjonála unneplågogielajn jus

  • oahppe sihtá åhpadusáv (dat ij gávnnu mierre at hähttuji årrot binnemusát vihtta oahppe)
  • dat gávnnu dåhkålasj åhpadiddje.

Dat la rektåvrrå gut mierret jus åhpadiddje le dåhkålasj åhpadit iednegielan.

Jus duv mánná gullu nasjonála unneplåhkuj romerijda ja adná duodden ietjá gielav ålggorijkas oadtju skåvllå vaddet iednegielåhpadusáv guovten gielan jus gávnnu sierra dárbbo.

Sierralágásj nanos riektá suobmaj, meänkielij ja sábmáj

Dån aná sierra nanos riektájt jus ságasta suomav, meänkieliv jali sámev ja åro gieldan mij la háldadimguovllo. Bielen Förvaltningsområden (webbabielle dárruj) dån máhtá vuojnet jus duv giellda gullo háldadimguovlluj.

Dån gut åro gieldan sissŋel háldadimguovllo aná riektáv ságastit fábmudagáj duv ietjat gielajn. Dån galga máhttet oadtjot njálmálasj vásstádusáv sämmi gielajn jus dån la oasse ássjes mij gullu háldadimguovlluj.

Gielda galggi skåvllålága milta gähttjalit ássat åvddåskåvlåv gånnå doajmma la ållåsij ja muhtem mudduj unneplågogielajn suobma, meänkieli jali sámegielan, jus gávnnuji äjgáda gudi dav gájbbedi.

Gielda galggi aj fállat vuorrasijsujtov suobmaj, meänkielij ja sábmáj.

Dån gut åro gieldan mij ij gullu háldadimguovlluj galga aj máhttet adnet aktavuodav fábmudagáj suobmaj, meänkielij jali sábmáj, jus gávnnu bargge daj giellamáhtoj.

Dån gåjt galga muhtem mudduj oadtjot huvsov vuorrasijsujton suobmaj, jiddisch, meänkielij, romani chibaj jali sábmáj, jus giellda adná barggev dakkár giellamáhtoj.

Gielda ja fábmudagá hähttuji duv riektájt diededit jus dån gullu nasjonála unneplåhkuj. Sij aj hähttuji suoddjit nasjonála unneplågoj gielajt ja kultuvrav, sierraláhkáj ájnas vaj máná galggi oadtjot åvddånahttet sijá gielan ja kultuvran. Dasi lassen hähttuji gielda ja ietjá fábmudagá vaddet dunji oasev gatjálvisájs ma guosski dan nasjonála unneplåhkuj gåsi dån gullu.

Gånnå dån ájn åro galga dån álu máhttet tjállet suomagiellaj, meänkielij ja sámegiellaj Rijkabiejvveájrrasijda, Justitiekanslerij, Arbetsförmedligij, Försäkringskassaj, Skatteverketij ja Diskrimineringsombudsmannaj.

Diek dån máhtá jårgijdit

Jus dån ij ane at duv giellda jali ietjá fábmudahka ij dåjma lága milta dån máhtá válldet aktavuodav Lenastivrajn Stockhålma lenan jali Sámedikkijn gudi galggi bärrájgåhtset vaj lágav tjuovvu. Sámedigge adná åvdåsvásstádusáv sámegielas ja Lenastivrra Stockhålman adná åvdåsvásstádusáv dajs ietjá gielajs.

Länsstyrelsen i Stockholms län
Telefåvnnå: 010-223 10 00

Sametinget
Telefåvnnå: 0980-780 30

Dánna máhtá ienebuv låhkåt

Dánna gávnnuji sválldasa ietjá webbabielijda gånnå dån oattjo diehtet ienebuv duv riektájs ja háldadusguovlojs. Sisadno webbabielijs la dárruj.