Dov reaktoe nationelle unnebelåhkoegïelese

Gaajhkh åejvieladtjh Sveerjesne tjoeverieh bievnedidh gaajhkh nationelle unnebelåhkoeh jih sijjien gïele reaktoe, jih aaj jiddisch- jih romske gïele.

Daan teksten tjïrrh åadtjoeh daejredh mah gïele reaktoe åtna jih maam maahtah dov tjïeltesne jih jeatjah åejvieladtji luvnie krïevedh.

Goh nationelle unnebelåhkoe ryöknebe judarh, romerh, saemieh, sveerjesåevmieh jih tornedaelien almetjh. Dah nationelle unnebelåhkosne leah såevmie, jiddisch, meänkieli, romske (romani chib) jih saemien gïele.

Tsïengelen 1 .b. 2010 laage bööti nationelle unnebelåhkoe jih unnebelåhkoe gïelh (SFS 2009:724 External link., webbe bielie sveerjen gïelesne) jih tsïengelen 2019 laagem jarkoestin nemhtie reaktoe jih åeliedimmiem buerebe nännoestamme. Gaajhkh tjïelth åeliem utnieh jih ulmie jih rïektesievide nännoestidh unnebelåhkoepolitihke barkose. Tjïelte edtja gaskesadteme dutnan mij nationelle unnebelåhkosne mij gyjhtjelasside jih nännoestimmem dæjpa akten unnebelåhkoevuajnoen mietie.

Gaajhk nationelle unnebelåhkoe gïelide edtjieh vaarjelidh jih freemmedh

Gïelelaage (SFS 2009:600 External link., webbebielie sveerjen gïelesne) jeahta dah nationelle unnebelåhkoe gïelide edtjieh vaarjelidh jih freemmedh. Dihte jeahta nemhtie siebriedahke edtja dutnan mij nationelle unnebelåhkosne lïeredh jih evtiedidh jih dov unnebelåhkoe gïelem nuhtjedh.

Åejvieladtjh edtja dutnan saerniestidh dov reaktoe bïjre, läjhkan magkeres unnebelåhkoe gïelem soptesth jih gusnie Sveerjesne årroeminie.

Reaktoe ietniengïeleööhpetæmman

Datne mij daejstie nationelle unnebelåhkoste jih maanah skuvlesne åtna maahta buerie daejredh dov maanah nännoes reaktoem åtna ietniengïeleööhpetämman. Dov maanah reaktoem åtna jih ietniengïeleööhpetimmiem sov unnebelåhkoegïelesne läjhkan jis ij gåetesne aarkebiejjien soptsesth. Dov maanah ij daarpesjh alkoevistie gïelem maehtedh guktie ieniengïeleööhpetimmiem åadtjodh.

Skuvle lååjkehks jih ietniengïeleööhpetimmem öörnedh dah nationelle unnebelåhkoe gïelide jis

• Akte learohke ööhpetimmem daarpesje (Ij lea naan krïeveme tjoevere unnemes vïjhte learohkh årrodh.)
• Sjiehteles lohketäjja gååvnese.

Rektovre dihte mij reerie mejtie lohketäjja sjeahta jih ietniengïelesne ööhpehtidh.

Mejtie dov maana nationelle unnebelåhkosne romerh jih jeatjah gïelem ålkoerijhkeste åtna dellie skuvle maahta ietniengïeleööhpetimmiem göökte gïeline vedtedh jis sjïere nuepie.

Sjïere nännoes reaktoe såevmie, meänkieli jih saemien

Sjïere nænnoes reaktoe åtna datne mij såevmien, meänkieli jallh saemien jih saemien tjïeltesne årroeminie akten reeremedajvesne. Bielesne Förvaltningsområden (webbe bielie sveerjen) maahtah vuejnedh mejtie dov tjïelte meatan reeremedajvesne.

Datne mij tjïeltesne årroeminie akten reeremedajvesne reaktoem åtna dov gïelesne åejvieladtjigujmie soptsestidh. Datne edtjh njaalmeldh vaestiedassem seamma gïelesne åadtjodh jis lea paarhte ierene mij leah reeremedajvese .

Tjïelth edtjieh skuvlelaagen mietie tjeebredh jih aarhskuvlem öörnedh gusnie abpe jallh jïenehke unnebelåhkoe gïelem såevmie, meänkieli jallh saemien jis eejhtegh njaahtjoeh.

Tjïelth edtjieh aaj voereshoksem faaledh såevmie, meänkieli jih saemien.

Datne mij tjïeltesne årroeminie mij ij akten reeremedajvesne edtjh aaj maehtedh åejvieladtjigujmie gaskesadtedh såevmie, meänkieli jih saemien jis barkije almetjh gïele maahtoem utnieh.

Datne maahtah unnemes biehkiem hokseste voeres hoksesne såevmie, jiddisch, meänkieli, romani chib jallh saemien jis tjïeltebarkijh gïele maahtoem åtna.

Tjïelth jih åejvieladtjh lååjkehks jih dutnan saerniestidh mij lea nationelle unnebelåhkoste dov reaktoeh bïjre. Dah aaj lååjkehks jih nationelle unnebelåhkoen gïelem jih kultuvrem vaarjelidh jih sjïere vihkeles maana jih noerh reaktoem utnieh sov gïelem jih kultuvrem evtiedidh. Tjïelth jih jeatjah åejvieladtjh tjuerieh dutnan saerniestidh dah nationelle unnebelåhkoe bijre gusnie datne.

Läjhkan gusnie årroeminie edtjh maehtedh såevmie, meänkieli jih saemien tjaeledh daan Rihkebiejjien, Justitiekanslerinie, Barkoedorjehtimmie, Tjïrkemekassine, Skaehtievierhke jih Dïedtelgimmiesaadthalmetji gåajka.

Diekie maahtah bielielidh

Jis ij tuhtjh dov tjïelte jallh jeatjah åejvieladtjh daam laagem dåeriedieh maahtah gaskesadtedh Leeneståvroe Stuhkien leenesne jallh Saemiedigkiem bieljelidh mij edtja vuejnedh jis laagem dåeriedieh. Saemiedigkie diedtem saemien jih Leeneståvroe Stuehkesne diedtem jeatjah gïelide.

Länsstyrelsen i Stockholms län
Telefovne: 010-223 10 00

Sametinget
Telefovne: 0980-780 30